pühapäev, mai 29, 2005

Pauerpuänt

?

Do you want to save the changes you made to seksuaalsus?

Yes No Cancel

laupäev, mai 28, 2005

Teie magate. Aga mina loen Postimeest. Ja kuigi eriti nagu ei raatsiks, siis tegelikult on ikka pigem mõttekas, et ma tutvustan teile, et mida ma head leidsin. Ma leidsin potentsiaali. Leidsin, et ühel kohaliku tähtsusega terroriorganisatsioonil on raha üle, ja et hea õnne korral on seda sealt võimalik ka kätte saada. Lihtsalt planeerida tuleb. Ja õnne peab kah olema. Ja kui õnne on, siis tuleb osata õigeid asju õigel ajal öelda. Ma tegin arvutused üle. Ega numbrid hästi kokku klappinud, aga ilusad on sellegi poolest. Hoidke silmad lahti. Asi on siis nii.

laupäev, mai 21, 2005

Aia pood

Meil on kodus kaks sellist suurt rohelist 40-liitrist emailitud potti. Kapsaid hapendatakse nendes. Pesu keedeti kunagi. Vett on saanud soojendada päikese käes. Ikka vaja vahel. Keskmiselt nii kolm päeva aasta kohta.
Kümmekond aastat tagasi ja pisut peale oli siinmail miski täiesti teine aeg. Üheks selle märgiks oli meite külas see, et hullu fanatismiga tegutses sääl Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi osakond, mis pidas linnas nii paarisajameetrise vahega kahte toredat kolmeruutmeetrise müügipinnaga poodi. Ja kuna minu vanaema ilmsest koge seda tädikeste kampa tundis, pidi ka tema sealses äritegevuses entusiastlikult kaasa lööma.
Ja siis nad müütasid seal nende samade 40-liitriste pottidega hapukapsaid ja miskit salatit. Vinagret või kuda kurat iganes nad seda nimetasid. Igastahes segati sinna punast peeti, kapsaid, veel mingeid juurikaolluseid. Lõpetuseks valati see kõik miski Vene toiduõliga üle ja tassiti poodi, kus pott siis senikaua seisis, kuni kõik 40 liitrit maha müüdud sai. Ma isegi ei julge mõelda selle peale, kui kaua ühe poti tühjaks müümine võtta võis.
See kõik kestis suhteliselt niikaua, kuni ühel sügisel selgus, et kaks potti on küll alles aga üks kaas on puudu. Kaant lihtsalt kuskil ei ole. Kodus pole, poes pole, poes pole, poes pole... Ja oli seal põhjuslik seos või mitte, aga järele tolle salati müütamine siis ka jäi. Minu mäletamist mööda vimma (see miski kala?) pidades.
Täna koristasin mina aga kodus kuuri ja leidsin selle kaane ... kapi otsast, kus tema vähemasti kümmekond aastat rahulikult puhata saanud oli.

neljapäev, mai 19, 2005

Avoid, if at all possible

Äkki see tsükkel on nüüd sulgunud. Ma arvan, et on. Et pea saab sellest nüüd tühjaks. Tänu piisavale pettumusele. Tõdemusega, et Hollivuud rikub kõik ära. Et sellised kujutelmad, nagu nende poolt müüakse on teisel pool igasugust mõistust. Neid ei saa omaks ja vastu võtta. Mõttetud, võimatud ja noh ... kräpp.
Kasutades siis mõtet nende ühest värskemat väljaheitest. Mõtet, mis muidugi ei kuulunud algupäraselt sinna, vaid oli varastatud varasemast. Vältige, kui iganes võimalik.

esmaspäev, mai 16, 2005

Randami Krampum

Jalutan mina hommikul Tiigi kolmanda korruse koridoris. Osakonnas. Seljas liiga suure kraega triiksärk. Jalas kerge tolmuplekiga püksid. Käed taskus. Pilk selline natuke klaasjas. Uitab seintel. Samm töntsivõitu.
Mingi noormees keerab nurga tagant välja. Õlakotiga. Veidi arglikult astub. Liikuv objekt köidab ikka tähelepanu. Jään talle paarisajaks millisekundiks otsa (või temast läbi) vaatama. Enese arust õieti kontakteerumata ja ... noormees teretab mind! Niimoodi arglikult. Otse kui protokolli täites. Mina ei tea, kes ta oli.
Aga miks teretas, selle kohta võib hüpoteese luua küll. Kaili oma juba kuulsin.

teisipäev, mai 10, 2005

guugel

Did you mean: sugulisel teel nukkad haigused
Aga otse loomulikult! Mida ma siis veel ometigi saanuks mõelda?
Iga kord kui ma näen raamatut, mille pealkirjas on sõna contemporary või current samal ajal kui tolle ilmumisaasta langeb minu sünnist ajaloo koiduku poole, hakkan ma hullumeelselt naerma. Seda musta naeru. Seda naeru, mida väidetavalt ainult inimesed suudavad.
Huvitav, kas see läheb siis üle, kui ma vanemaks saan?

esmaspäev, mai 09, 2005

Kolmsada viis

Paganama ÕIS! Ajab mulle iba. Kaotas aine just siis ära, kui mina tahan teada, et mis ajaks ma ennast eksamile reganud olen. Jobu süsteem! Mulle ei meeldi kui asjad ei tööta. Ei toimi. Ma tahaks, et keegi nad ära parandaks. Pagan küll, ma tahaks neid ise parandada. Või vähemalt üritada. Ja hullemini tuksi keerata.
Inimestega on veel hullem. Asjad... kui asjad sinu ümber on katki, siis on nad lihtsalt nõmedalt kasutud. Vihastad nende peale ja selle pärast tuleb tahtmine sindreid, kas parandada, või lihtsalt minema visata. Kui inimesed su lähedal katki on, siis ... siis minema visata sa neid ei saa. Ja isegi kui saaksid, siis minema visata sa neid ei saa. Ja parandada ... ilmselt ka parima pingutusega ei oska. Või äkki ...? Aga lihtsalt proovida ei julge. Et šansid on, et läheb jälle nagu ikka. Ja siis sa istud. Tunned valu. Tunned end lämmatatuna. Ja ei tee mitte midagi head. Mitte kellelegi. Nagu ikka.

pühapäev, mai 08, 2005

Yeah it's a sp@m :)

Aastatepikkuse pingutuse tulemusena on spetsialistid välja töötanud kõige vastupandamatuma e-kirja teemarea. See ütleb [trummid] : " Yeah it's a sp@m :) "
Mina vähemasti sulasin kui või.

neljapäev, mai 05, 2005

42

Aga tõesti! Mis siis maailmas paremaks muutub kui me selle ja selle ja selle asja veel teada saame? Põnev on küll jah, aga kaheksakümnendate Ameerika telesarjad on seda kah. Ja nemad on juba korra valmis tehtud.
"Mida tähendab minu jaoks oma mina leidmine?" Seda, et mul on miskipärast tekkinud seletamatu aja ülejääk, mille täitmisega minu viletsavõitu fantaasia kuidagi toime ei saa ja seetõttu olen ma kunagi tekitanud endale aja viiteks pseudoprobleemi? Et ma ei viitsi spunki otsida, kuna seda on juba tehtud, aga oot! Ma hakkan siis oma mina otsima! Selle mõtte peale pole ju küll veel mitte keegi suutnud tulla, sest see on nii ... mis see sõna oli ... aaa ... mõttetu.

Kallis Esse Pee Eesti tyhispank!

Sinust on nii tore, et sa jälgisid Ale Koki eeskuju, kes kisendas, et "asi on maitses" ja kujundas selle pärast õllepudelite uued sildid, ning tegid igava must-kollase asemele omale salatirohelised sildid. Ja see on alles algus. Või lõpp. Sa oled teinud juba nii palju head. Viinud kaardimaksed inimesteni, kelle lastest võivad Sinu abiga ühel päeval saada oma perekonna esimesed põhihariduse omandanud inimesed. Toonud kodulaenu pensionifondid käeulatusse neile, kes esimese põlvkonnana meie maal piisava tööealistena rügamise korral ei pea pensionipõlves sandikopikaid veeretama, vaid võivad kuuekümne kahe aastaselt, olles viimase tagasimakse ära teinud käed rinnale risti panna ja sügava rahuldustundega filigraanse maksegraafikust kinni pidamise üle siit ilmast lahkuda.
Palun Sind, tõsta viimaks ometi minu pangakaardi hooldustasu, mida ma juba nii kaua olen oodsanud, ja palka selle eest miskid falckimehed, kes vahel harva, ütleme nii korra aastas tuleksid ja poolegi kõntsast Tapa sularahaautomaadi pealt maha hõõruksid, et oleks siis võimalik huupigi pakkuda, kus sel kuvar ja kus klahvid on!
Aitäh!

kolmapäev, mai 04, 2005

Van teed

Kadunud kirjaoskus.
Tundemärgid: okkaline, läikiv, tume, sapine ja kohati lõikav. Väga väheste kulutamisjälgedega. Vanus välimuse järgi kuus kuni kaheksa aastat. Viimati nähtud Tartus, Pepleri tänaval. Nii aasta eest.
Ebaausale leidjale tasuks kolakas.