Üks-null-kaks

"Asi on maitses," skandeerisid allekoki reklaamimehed ja kujundasid seejärel õllepudelitele uued sildid.
Oleks ma seda eile tähele pannud, et too vedelik on pärit aastast 1807, küllap ma's oleks temasse pisut sügavama ettevaatusega suhtunud. Aga noh, vähemalt olen jõudnud tolle eilse liigutusvõime kao saladuse jälile. Saaks nüid ainult siit püsti kah veel kuidagi...

Valu

21:49 - thm tõmbab kelluga viimast korda üle põranda serva. Betoon läigib vastu. Peegel.
21:56 - hari kukub vart pidi umbes meetri kaugusele värskelt tekitatud põrandasse.
23:12 - thm loeb tööpäeva lõppenuks.
Nii et siis selle pärast toda kraami ikka valuks kutsutaksegi.

Scriptito...

Mingi kolmas päev läheb tagatoa põrandat luues. Rohkem kui korra olen selle aja jooksul üllatunud, et kui kerge on tegelikult ämbritäis vett.

Kodanikud psühhologistid! Analüüsige!
Mul on kruvid padja all. Musta värvi. Nii 92 millimeetrit pikad ja kaalu järgi otsustades umbes sada tükki. Mida on sellest võimalik ometigi välja lugeda?

Kusagil veidi vähem kui kolme aasta eest juhtus äkitsi nii, et osad inimesed ei olnud minu jaoks enam trossid vaid muutusid jobudeks. Mis nõudis mõnele nati jämedama kaliibri jobule viidates esiti ikka väga tugevat eneseohjeldamist.
Siis enam-vähem eile, või no üleeile avastasin ma aga ootamatult, et kui praegusel ajal miski sügavalt ebatavaline minu teele jääb, siis viitan ma nüüd sellele kui (äärmiselt) kummalisele ja kui miskit on tõeliselt puntrasse jooksnud, siis too on segi või segamini.
Minu omal vabal valikul.

Teadmiseks kõikidele kahekümne esimese ranna sõpradele

Falcki rannavalve valvab 21. rannas üle Eesti!!!

Põhiasjad

Noh, vaadake kella.
Minugi jaoks hommik.
Aga miks ma üldse alustasin oli see, et minu mitte-veel-olemas-olevate-aga-kindlamasti-hädavajalike matkatarvete lühinimekiri sai sel nädalavahendusel täiendust aerude näol. Ma pole veel välja mõelnud küll, et mitu neid olla võiks, aga teisi hoiatada sellest võin ma küll, et kui maad pidi ringi jalutada, siis pole kunagi tagatud, et mõne põõsa taga vett ja vees veesõidukit ei leidu. No ja kui mõtet pisut edasi arendada, siis pootshaak võiks ju kah igaks juhuks ühes olla, et noh, kui mõni parv kusagil ka jõe põhjas olema juhtub, et oleks siis, millega see sealt tagasi pinnale päästa. Ohh, unistused...

Oeh

Letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-letargia-le... oeh!
Tänane päev lihtsalt ei soostu pöördeid üles võtma. Jahutusvedelik keeb juba pikemat aega ja voolab korgi vahelt välja. Aga... väänet ei ole. Ma vist tean miks, aga kesse ikka parandada viitsib?

änd vill peint pai nambers antil samm sing stikks*

Kusjuures ma ei saa nagu endiselt aru, miks ma'i võiks ometigi ehitusinsener olla? Ah? Ma arvan, et säärane asi tuleks mul täitsa välja. Noh mõni kord. Olemine. Mitte tegemine. Teo(ks) tegemine, see on ikka midagi muud.
Aga muidu ma tahtsin öelda, et esimesed joonised said paberile. No teised. Esimesed tekkisid reedel kuidagi ise enesest. No kolmandad. Ussisaarel sai kah hetke paar pliiatsiga omavahel oldud, reedesed olid siis teised juba.
Ja ma pean ütlema, et kohati mulle isegi meeldib see, mida ma täna enda ees näen.
_________________
* minu vabandused kõigi eestlastest lugejate eest, et tänase pealkirja aseleme, krt, asemele sai mälloism lükitud!