Mul on nüüd sarv

Kohe selline ehtne sarv. Luukoest või millest pagan iganes. Päriselt ka. Ma'i tee nalja. Igavene pirakas teine.
Tema tänane kerkimine minu kohale on mu uue üldise keeramispoliitika (A/S - screw
everithing!) vili. Tilbendas teine juba tükimat aega mul toa põrandal jalus. Noh nii juunist saati.
Mobla kaelapael harude küljes puntras. Täna haarasin siis kapist näputäie kruve ja keerasin ta voodi jalutsi kohale seinale. Nüüd tuleb siis ettevaatusabinõuna tagurpidi magamisega ettevaatlik olla. Sest no selle juraka seinalt pähe siirdumine põhjustab suure tõenäosusega miski eluga kokkusobimatu terviseseisundi.

Sinu prügi on meie mure

Nagu mis kurat toimub ma tahaks teada? Keegi nimetage mulle palun veel mõni riik maailmas kus edukalt õnnestuks reklaamiteksti sisse suruda sõna "mure" kohalik vaste! Proovige. Sest minu lihtsalt ei tule.
Tuleb hoopis suht laia kaarega võrdlus. NG kaante vahelt. Mingi tuumaenergeetika firma brändireklaam kujutab ilusat valgustatud ööstseeni millelt eendub tuumajaama veejahuti serval signaallampe kontrolliv tehnik (kes reklaamile kohaselt ise öötaevas sugugi EI helenda). Ja tekst ütleb Somebody has to be there and blae-blae-blae... Millest mina loen välja, et "keegi on meil seal olemas. Teie jaoks. Teie unerahu valvamas. Ja võtke vabalt, need oleme meie. Ja me ei tõmble et, oh te maksate meile elektri eest ja nüüd meil on ull mure kas jaam lendab äkki õhku või lekkib ja muudab teie lapsed pisikesteks krimpsus seitsmevarbalisteks rohelisteks olenditeks või ei. Pole sellist pinget. Pole muret. On kohane protseduur ja on rahu (all maa peal inimeste seas)."
Tuumaenergeetika on suht murevaba tegevusala. Aga kotitäis kartulikoori ja vana kilukarp kusagil hoovipealses prügikastis, vot see on rusuv sinine mure....