Üheksa

Mul oli vaja kolm faili välja printida. Vedruslaidid.
Selleks oli vaja kolm sättingut muuta - paberi suurus, tooneri küllastatus ja trükitavate lehekülgede arv paberilehe kohta.
Kokku läks sellega kolm veerandtundi.

Ütle, miks!?

Ma ei suuda seda kuidagi mõistusväärsel viisil seletada, aga viimastel päevadel olen ma Terminaatori "Ajateenija" kuidagi väga sageli ette kerinud ja mängima pannud. Millest see küll tulla võiks? Hmm...

tung ja torm

Päevane uinak teeb head, ma ütlen teile.
Tänasel õhtupoolikul olen ma hoos.
Näiteks olen ma avastanud, et
a) laualamp võib ka laual käia
b) raadiot saab ka niimoodi kuulata, et püüad antenniga õhust, mitte ei juhi arvutist juhtmega muusikakeskkohta
c) mööbel ei olegi alati põrandasse juurdunud ;)

Praekardulast kellegile?

Täna kell 19:28 purunes rutiinse kasutamiskorra ajal panni kohal meie pipraveski ja sellest valgus välja kuni 14 grammi osaliselt purustatud musta pipart. Kokkamistoimkonna teenistujad on käesolevaks hetkeks katastroofipiirkonna sisse piiranud ja tegelevad saastunud pinna eemaldamisega küünte ja hammaste abil. Kaalutakse ka täiendavate neutraalsete seedeelundkondade võimalikku kaasamist saastejälgede ümberpiiamiseks. Esialgsetel andemetel on õnnetuse inimohvrid alles tekitamisel.
Pikemalt kõigest meie erikirjes, kui on selgunud õnnetuse täpsemad asjaolud.
Lõpliku raporti esitamise tähtaeg saab olema 31. august 2011.

Annelinna geograafia praktikum III

Praktikum II-ga juhtus sedasi, et hakkasin mina Nõlvakust omateadsi Anne kaart kombates Kivilinna poole sihtima (nüüd küsib Ka-do-ri, et mis asi on Anne kaar? Thm kinnitab, selline formatsioon on päriselt kah olemas ja isegi valdavalt kõvakatteline), aga avastasin end ühtäkki hoopis Annelinna Keskuse eest.
Seega viisin ainuisikuliselt läbi praktikum kolme ja leidsin tehtud vea põhjuse: leppelisest alguspunktist 90 kraadi valesti valitud liikumissuuna.

Kusagil Kaunase kandis hakkas siis vihma tibama. Seetõttu kuulusid riided mõne aja pärast rõdule kuivama riputamisele. Väga mugav variant muide - teed akna lahti, ronid aknalauale ja teisaldad riided rõdule.
Ainult, et üks sokk kukkus diivani otsa taha põrandale kusagile, vaateväljast välja. Ajasin käe sellele järele, leidsin tekstiili, tõstsin ta sealt üles ja ... tuli üks, üldises plaanis vältimatutest kuid üksikjuhtumina ikkagi ootamatu liiga-palju-informatsiooni-hetk (täitsa kena värvi küll! ;) ). Pluss siis veel ühe endise looma kuivanud korjus jalga pidi küljes rippumas. Nii et parema käe sõrmed tegid pikema kaalutlemiseta extensio ja tagasi see... need sinna kukkusid.
Soki sain pärast kätte küll.

Head ja paremat

Mu daamid ja härrad - täistabamus!
AS ARKE Lihatööstus Väimela Bistroo
Kesk 7, Parksepa 65501, Võrumaa

Tableti peal on väga hea olla! :)

Selle plastikust ja fooliumist lehekese serva, millesse tabletid vangi on pressitud, saab väga edukalt kasutada kerge, oda... no hea küll, enamasti mitte nii odava, aga selle eest polüfunktsionaalse kaasaskantava paberinoana.

Ma ostsin eile maisihelbeid

Ühe kilo.
Alles pärast mõistsin - too kott on nõnda suur, et ei mahu kööki ära. Või no mis mõistsin. Lihtsalt, kott ei mahtunud kööki ära. Ja nüüd on ta arvutilaual. Sest siin on ju teadagi ruu-uumi! ;)

Laupkokkupõrge - katastroofi lühianatoomia

See kõik juhtus väga kiiresti.
Oli aasta 2005. Elise läks Saksamaale, võimatu nimega ülikooli, õppima. (Aastaid enne seda oli ta muidugi soetanud endale jalgratta, aga sellest vesta oleks vast liiale minek, sest noh, päris Alguses lõi Jumal ikkagi Taeva ja Maa... aga see vist on juba kusagil kirjas, kui ma ei eksi.)
Tähendab, oli aasta 2005. (Kolm aastat varem olin ma ülikoolis kohtunud tütarlapsega, kelle välimus mulle kummaliselt tuttav tundus, aga nimi üldsegist meelde jääda ei tahtnud, aga mitte temast ei tahtnud ma rääkida...)
Seega, ikka veel oli aasta 2005 ja osava manipuleerimise teel veensin ma Eliset, et tema aravates oleks väga hea mõte, kui ta oma jalgratta rõdul seismise asemel mulle kasutada annab. Ja siis ma kasutasin seda. Innukalt. Aga tagumised piduriklotsid kippusid vastu velge nühkima. Mingil hetkel muutus selle probleemi minupoolne tähelepanuta jätmine [ignore:rimine] minu rühmakaaslaste jaoks sedavõrd segavaks, et Kimm võttis ette otsustavalt sekkuda ja tagapidureid sedavõrd lõdvendada, et ratas vabalt veerema pääseks. Et seni, kui käekõrval lükata, pole pidureid ju vaja eriti. Pärast paneb tagasi, kui sõiduks läeb.
Oli aasta 2005. Sügis. Päikeseline hommik. Elise oli läinud Saksamaale, mina sõitsin tema rattaga Annelinnast Biomeedikumi. Biomeedikumist med-kooli, med-koolist biomeedikumi.
Oli vilu ja vahelduva pilvisusega päev. Biomeedikumi akendeta tünnis 1006 pidas karismaatiline Jüri Vedru loengut biofüüsikast. Kaks tundi. Veerandtunnise vaheajaga.
Oli vihmane sügispäev. Kell oli veidi üle nelja. Tohmik tuli biometsist loengust. Pea veidi unesegane veel otsas. Vihma Sadas. Sest oli vihmane sügispäev. Aasta oli vist 2005. Peale biofüüsika loengut.
Thm jalutab biomeedikumist siis välja ja seisab vastamisi looduse metsikute jõududega - seenevihma sajab.
"Kräpp!" mõtleb thm, aasta on 2005, "vihma ju sajab. nüüd on sadul märg." Jalutab siis rattani, kaalub, et lükkaks ja jalutaks või kuivataks sadula ää ja sõidaks. Herman tuleb oma ratast võtma. Kuivatab. Ott tuleb ratast võtma. Kuivatab. Ronib sadulasse. Hakkab sõitma. Herman ronib kah sadulasse. Tohmik on siis lammas, ronib kah sadulasse, kütab Hermaniga kaasa.
Imelik on. Kuidagi palju rohkem sajab kui minuti eest. Ja alt poolt...
"KRÄÄÄÄÄÄP!" mõtleb thm kusagil poolele teel Ravila ja Puusepa vahel. "Elise rattal pole ju porilaudu!!!" Oops!
Noh, maha tulla ja jalutada oleks nagu hiljavõitu, sest püksid juba on nati märjad... Teeb siis vasaku käega tagaratta kohale mõttelise porilaua. Elab üle. Nii läbi linna. Võimalikult kiiresti.
Plasku all, sääl kust ramp parklasse tõuseb, möödub thm vee pritsides meetrisest pilust turukotiga daami ja kiviseina vahel ja jõuab kõnniteele. Vastu jalutavast musta vihmavarjuga noormehest on tal plaan mööduda vasakult, ei paremalt... ei ikka vasakult! Ei kurat, paremalt, paremalt, paremalt! Pidurda! Ku*at! Libe on. Tagapidur ei võta ju! Tross on lahti! Kimm!!! Teise käega siis! Esipidur! Vasakult ikka! Ai!
Tohmiku peatab tema otsmiku pidurdumine musta vihmavarjuga noormehe esihammastes.
Viimaks ometi mõistab ta, mis on laupkokkupõrge.
---***---
Lapsed! Et teiega midagi säärast ei juhtuks, kandke jalgrattaga sõites kiivrit. Alati

Pöök. Jälle.

Ma väga loodan, et see tunne on ahjulakist. Alternatiivid ei pruugi mulle mitte kohe üldsegist meeldida.

Asjad, mida mitte osta

Plenda Tenti hambaharjad - kui oled harjunud normaalse, tavalise, harjaga, siis nood jubedused on küll kas hobuste või õlilampide jaoks.
Tsihvi Lemonimaitseline tualetigeel - ilgem Läti libasidruni hais üldse vist. Ma arvan, et geelitamata tualetid lõhnavad kah meeldivamalt. Kuigi, eks ta baktereid vist tapa küll. Oma haisuga siis.
Krilli-Astri Sucks-a-pasteet - koerale anda on kah piinlik. Et äkki ta ei söö seda ära vaid solvub ja läheb teise tuppa.

Sõnumimälu peaaegu täis

147 killukest. Kolm aastat.
Igas suuruses ja iga kujuga. Lühimas 2 tähemärki, pikimas pea 300.
Võtavad kokku. Meenutavad. Üllatavad.
Neid kaduvikku saata...

Kas ma juba mainisin, et ma tahan endale ka-aa-aa mikroskoopi?

Esimene september

Biomeedikumi esimese korruse WC uks avaneb. Tütarlaps helesinises vaatab poolarglikult tema ees avaneva koridori üle, suleb ukse ja liigub siis "tünni" poole. Paar sekundit hiljem väljub samast uksest noormees. Kohendab oma särki. Vaatab koridoris ringi. Jääb nähtavaga rahule ning liigub kiirel sammul tütarlapsele järele, et siis koos kihistades auditooriumisse 1006 vajuda.
Kooliaasta lõbus algus.