esmaspäev, oktoober 31, 2005

Mul on kehataju häire.
Tänu sõprade ja klienditeenindajate kommentaaridele tundub mulle viimasel ajal, et ma näen oluliuselt parem välja kui see tegelikult on.

laupäev, oktoober 29, 2005

Põhi ja Lõuna

Kodus on lumi maas. Ma ise nägin. Ja tegelikult tundsin ka. Sisse astudes. Siis, kui lumi üle kinga ääre lekkis. Ja veeldus.
Vähemalt ma tean nüüd, et mu kingad annavad värvi. Tõsiselt. Õmbluste kohast oli jalale joonistunud kena pruun võrgustik. Täiesti tasuta bodyart. Oleks ma taibanud vildika võtta ja paelad kah peale joonistada, siis oleks vabalt võinud nendega õue minna. Mitte dušši alla. Raiskamine.
***
Tartus oli taevas sinine ja Päike säras kanali kohal. Korraks, lihtsalt korraks, ununes, et temperatuur on miinustes ja mind ümbritseb räämas linn. Ja sodine mantel. Ja linnaliini buss kogu oma hiilguses (läikes? tuhmuses?) veel nende kahe vahel.

kolmapäev, oktoober 26, 2005

Läbi saju

Öösel on tahkiseid sadanud. Kui maapinnal olla, siis kohe täiesti märgatavalt Nüüd lekkib taevast vedelikku otsa. Kõik see kokku on võrlemisi ebameeldiv löga. Külm ja vedeljas. Sõna "rõve" mõlgub meelel, aga lausesse panna ei oska.
Head teed mul minna siis!

reede, oktoober 21, 2005

Reedeõhtune

See on täiesti sõnulseletamatu tunne, mis sind tabab, kui leiad end ilmselgesti viimase inimesena liikumas anatoomia instituudi alumistes ruumides, seal Biomeedikumi nullkorruse parema tiiva koridoris, ja möödudes kuivpreparaatide laoruumi uksest taipad... et see on lahti!

pühapäev, oktoober 16, 2005

Kui Paide on Eestimaa süda, kas siis Tapa on nüüd Virumaa *ü*a ?

Sildid:

laupäev, oktoober 15, 2005

Ajavool

Mõnikord sa komistad. Mõnikord kukud. Mõnikord astud sita sisse. Mõnikord jälle kraavi. Mõnikord libastud, siis jälle komistad.
Ja siis... kahetsed. Kahetsed, et sa pole jooksnud. Kahetsed, et sa pole hüpanud. Kahetsed, et ikka said hiilides viimaks haiget, kuigi oleksid sööstes võinud juba ammu taas terve olla.
Ja mis kasu sellest kõigest siin on? Täna enam polegi. Aga ülehomme juba on.

laupäev, oktoober 08, 2005

Ainekursuse hindamine

Minu lemmiktegevus nüüd internetis!
Tartu Ülikooli Jumalteabmis osakond on viimaks arenema hakanud ja paberihävitusmasona asemele korduvkasutatava e-formulaari hankinud. Väga kena neist. Minu uks ... ee... usk hindamistegevuse anonüümsusse langes varasema nivooga võrreldes veel umbes kümme astmes kaksteist korda ja on endiselt võrdne nulliga. Mis teisest küljest pole muidugi üldse paha, sest ainus tõsiseltvõetav kriitika on ikkagi ju ainult see, millele kriitik ka oma nime julgeb sappa jätta.
Probleem avaldub tegelikult hoopis kaugemal alla kerides. Formular läbis elektroonsele kolimisega samal ajal ka noorenduskuuri. Õnneks valdavalt lühendava. Aga üks uus küsimus on ka: "Kokkuvõttes hindaksin ma ainekursust hindega "ABCDEF Raske öelda".
Ja nüüd seisan ma probleemi ees. Kuidas ma peaksin seda võimalust kasutama? Kas "raske öelda" on ligikaudu sama, mis "mitte ilmunud"? Kuivõrd kohaldub ainele õppekorralduseeskirja vaim, et kui positiivne hinne on käes, siis jätab ta mu rahule ja kui ma ta läbikukkunuks kuulutan, siis järgmisel korral ÕISi sisenedes tuleb ta korduseksamile? Või jääbki ta mind painama, kuni viimaks A kätte saab? Ja kas aine visatakse edasiküündimatuse eest ülikoolis välja, kui vähemalt kolm üliõpilast talle F'i / MI paneb? Või kui mina kolm F'i /MI-d järjest panen? Ja kas aine võib siis segamatult minu juurde "korduseksamile" tulla, või pean ma ta uuesti ära kuulama, enne kui talle hinde panna saan!?

kolmapäev, oktoober 05, 2005

Hommikumeeleolu

On kellegagi ehk veel juhtunud, et ta vaatab, täiesti juhuslikult, nii umbes hommikul kella seitsme ajal, mõne tütarlapse päevitusriietes pilti ja mõtleb et: "ilus! musculus rectus abdominis aimdub sealt täitsa kenasti. Wow! Musculus obliquus externus abdominis! Nii ilusti on näha, kust jookseb. Ja milline deltoidea! Tõesti, hakka või nutma!"

teisipäev, oktoober 04, 2005

köhh-köhh!

Täiesti kreisi. Ainuke koht, kus ma ennast kõndiva laibana ei tunne, näib olevat lahangusaal. Seal ma ise oma lögaseid käsi kitli taskusse Hallsi kommikeste järele sirutama ei kipu. Eriti. Ilmselt on latekskinnaste koostises mingi naha kaudu imenduv mõnuaine. Peab lihtsalt olema. Või no millised saaksid olla altervnatiivsed seletused?

laupäev, oktoober 01, 2005

Olete te tähele pannud, et telefonifirmade reklaamides liigub aeg nii rahulikult, nagu oleks igas minutis sekundeid vähemalt sada?

Leidsin

Hää küll, kutsuge koerad ja kopterid tagasi!
Kodu Tapal minu toas kirjutuslaua peal kuvari serva all kookospähkli taga olid.