Külmaperioodi alga!

Sussitallad põleva heleda kõrge leegiga, nad ei tahma, ega tilgu.
Sussitallad ja soe tuba.

Rita Hayworth ja Shawshanki lunastus

Otse loomulikult pole ma seda kunagi lugenud. Aga filmi ma nägin teda teist korda. Kahju muidugi, et ta "ühe korra lugu" on. Teisel ülelennul pole poolt pinget ka enam järgi. Aga esimene laks on ikkagi võimas!
See ei ole küll päris see sama lugu. See ei käi tegelikult asja juurde, aga ta sattus mu ette filmiga seljakuti:

"And she takes another step
Slowly she opens the door
Check that he is sleeping
Pick up all the broken glass and furniture on the floor
Been up half the night screaming now it's time to get away
Pack up the kids in the car

Another bruise to try and hide
Another alibi to write
Another lonely highway in the black of night
But there's hope in the darkness
You know you're going to make it

Another ditch in the road
You keep moving
Another stop sign
You keep moving on
And the years go by so fast
Wonder how I ever made it through

And there are children to think of
Baby's asleep in the backseat
Wonder how they'll ever make it through this living nightmare
But the mind is an amazing thing
Full of candy dreams and new toys and another cheap hotel
Two beds and a coffee machine

But there are groceries to buy
And she knows she'll have to go home
But there's hope in the darkness
You know you're going to make it

And the years go by so fast
Wonder how I ever made it through
Silent fortress built to last
Wonder how I ever made it"

Hayes (1999)

There are /---/ good-natured apes, the bonobos, whose wonderful personality resembles a marriage of Bill Clinton and Mother Teresa.

Antonio Damasio, Looking for Spinoza, neljas peatükk

Kirjutada oskavad kõik - lugeda ei mõista keegi

Ja selle elav tõeastus olen mina. Siin, kohe ja praegu. Juba enne kui "praegu" algas.
Kas ma lugesin läbi tõlked mis ma Kaililt sain? Muidugi mitte. Enne genereerisin ikka uued. Lennukamad. Isiklikumad. Ja seetõttu ka sobimatumad. Aga ma ei hoolinud sellest. Seni kuni ma ikka ise neid kirja panna sain.
Miski muu ei ole tähtis. Ei vorm, ei sisu, ei eesmärk. Tähtis on vaid külvata oma tekstiseemet ja tallata võõral. Isegi kui oma on hallitanud. Mis on ka on täiesti teisejärguline. Sest ega ta idanema peagi, tähtis on vaid teda tuulde loopida. Keegi ju nii kui nii ei kae, et mis sest saab. Nagu sina ei vaadanud just oma jalge alla.
Keegi ei loe. Isegi ei ürita. Sest keegi eriti ei viitsi ega õigupoolest oskagi. Kõik aina kirjutavad ega ei põrka tagasi. Mõistavad nad või mitte.
Grupitöö.

üks hetk päevast jäi puudu?

Või siis rohkem kui üks. Pigem ikka rohkem kui üks. Üldse on öö päeva parim aeg. Mis on ... kummaline. Aga öösel on õhk kergem. Ja ärkvel püsida on lihtsam. Ning mõtted ... kui ma ainult öösel mõelda saakski.
Aga siis järgneb päev. Tegude aeg. Ja korraga on uni peal. Ja päike käib madalalt. Lund on liiaga. Ja puudu jääb vähemasti üks hetk. Reeglina rohkem.

Sa oled juba grupis

Mul telefon helises. Tungivalt. No ma siis läksin. Loengu ... eee ... seminari (?) ajal audikast välja ja rääkisin Tomiga. Ja pöördusin paari minuti pärast tagasi leides oma "märkmete" pealt selle.
Mõneti ebaausal teel küll saadud, aga tundub nagu päris. Selline pehme ja soe. Üks neist hetkist kus tunned, et ... no ... naeratus tungib esile. Olgu siis põhjust või ei.

Küpsisekohuke*

Minu vastleitud kirg selle pehme ja mõnusa löga vastu viis mind täna tundidepikkusle meeleheitlikule ristikäigule kõikide Tapal esindatud jaemüügifirmade kauplustesse, mille käigus suutsin ma kogeda ja avastada kõike seda, mis järgneb, ja nii mõndagi veel, mis sellel põhjusel minust üles tähendamata jääb, et ta praegusel hetkel mulle veidi vähem mõistuse vastaline tundub.

Samas see, et ma ühestki kodulinna toidukast otsitut ei leidnud, pole ju üldse ebaloomulik, pigem oodatav. Või kui oodatav on vale alatooniga siis kardetav. Eeldatav.
Kohe tunnistan ma ülesse ka selle, et kohukesed ma lõpuks ikkagi sain. Pool seitse õhtul. Väike-Maarjast. Kes naljast aru ei saa, kiigaku korraks kaarti.

Aga oma püha ürituse käigus sõitsin ma siis lume peal vanurite vahel autoga slaalomit. Eit ja Taat Rohelisel tänaval moodustasid kena takistusraja. Vaevu märgatavalt küll, aga suisa liikuva. Tagaveoline auto oleks ühe neist märkidest ilmsesti maha ajanud.
Tattninad Metsa poe juures olid lihtsalt meelierutavaks hüppavaks kurviks sirgel tänaval. Ja hüppava all mõtlen ma just seda, mida te arvate - keskmine kolmest mausketärist otsustas saada äärmuslikuks vasakpoolseks umbes sekund enne seda, kui ma tagant poolt lähenedes nendest möödumiseni jõudsin. Õnneks olin ma auto vasaku külje vastu puid surunud. Üritanuks ma neist mööduda sõiduteele jäädes, oleks mind suht kindlalt ees oodanud kohtumine Inspektor Kukukesega.
Õnneks oli lihtsalt minu päev. Sellepärast ei põrganud ma Sääsel kokku ka lumel liugu laskva väikebussiga, mille juht oli kuni poole ristmikuni täiesti veendunud, et kohalikele on metsatuka tagant maanteele jõudes tee andmine täielikult vabatahtlik ja isegi mitte soovitatav.

Autost välja astudes on elu samavõrd huvitav. Õuna tänava autoäri õuel seisab näiteks soomuk lumehanges. Kelle oma see on? Ja mida ta seal teeb? Kas Eesti kaitseväel pole neid nagu kokku mingi kaheksa või midagi sellist? Ilmselt on see siis üle. Kas nad remondivad, müüvad või annavad ta varuosadeks? Minevõtakinni.
Samast üle tee sealt leidsin ma enda jaoks uudse läikiva sildi. Lääne-Viru Maakohtu Kriminaaljärelvalvetalitus. Alguses üllatas, et miks see kommunaali kontori külge kruvitud on, aga siis ma sain täitsa aru, et küllap ta ikka õige koht on. Eks firma poisid ole seal püsiklientuur.

Ja Kasekese pood! No nagu "sõltumatu" või nii. Ei ta ole RRLektuse Meie-pood ega Oleg Grossi Toiidukaubat. See on nagu päris kindlalt mingi pornolaenutuse kattevari. Või hullemat. Neil on suht sama palju vaba põrandat ühe riiuli kohta kui Kupi tänava Feenoksis. Või enam. Kujundus on kah sama.
Aga valida on seal, erinevalt veenoksist suisa kahe erineva leiva vahel ja nende piimatoodete külmikul on viis riiulit. Isegi piima vist oli kaks pakki ja mingi jogurt. Kohukestest me siinkohal ei räägi. Ei küpsisega ega moositäidiseta. Miks? No kui midagi pole, siis pole ju midagi.

Ja moblapoest sõitsin ma kah korda paar mööda. Ikka sama vana viisi...
_____________________
*Ma tahaksin enne asja kallale asumist võtta hetke ja protesteerida selle vastu kui aeglane see bugger.komm on!