Randami Krampum

Jalutan mina hommikul Tiigi kolmanda korruse koridoris. Osakonnas. Seljas liiga suure kraega triiksärk. Jalas kerge tolmuplekiga püksid. Käed taskus. Pilk selline natuke klaasjas. Uitab seintel. Samm töntsivõitu.
Mingi noormees keerab nurga tagant välja. Õlakotiga. Veidi arglikult astub. Liikuv objekt köidab ikka tähelepanu. Jään talle paarisajaks millisekundiks otsa (või temast läbi) vaatama. Enese arust õieti kontakteerumata ja ... noormees teretab mind! Niimoodi arglikult. Otse kui protokolli täites. Mina ei tea, kes ta oli.
Aga miks teretas, selle kohta võib hüpoteese luua küll. Kaili oma juba kuulsin.