See oli mõne tunni eest kui ma istusin kodus köögi põrandal ja vaatasin läbi ahju ukse küpsevate kartulite poole kui ma väga selgesti tundsin, et jah, pagan võtaks, jah!
Mis kaagutamine!? Loomulikult, et sellist Eestit me tahtsimegi! Või no mis meie. Mina olin viimati ühes teises riigis elades mõne päeva rohkem kui seitsme-poole aastane ja oskasin tahta, no ikka suurusjärkudes vähem kui täna. Aga mõeldes nende peale,
kes on käinud enne meid
ringi selles ilmas
ja kes täna enam siin ei viibi, ei ole minul kahtlust.
Ning tegelikult on teiste inimeste asi just nimelt see. Teiste inimeste asi.
Mina vaatan ühte üle mõne möödunud aja ette tulnud valgesse öösse kindlas teadmises, et nõnda kui mina saan täna vaadata aknast välja ja näha ja tunda, saab iga teinegi inimene siin maal, minu maal, vaadata. Ja mitte ainult aknast ja mitte ainult välja, vaid vaadata ka enese sisse ja selle peale arvata ja tunda. Ja sealt edasi on tema... ja sealt edasi on Sinu asi, et mida Sa nähtu pärast tunned ja mida Sa oma tunnete põhjal teed. Või siis ei tee.
See, muide, on ka tegelik põhjus miks ma sulle külla ei tulnud, miks ma sinuga välja ei tulnud, miks ma ei helistanud, ega saatnud sulle ka miskit sisutut hingetut sõnumit lihtsalt selleks, et järgida reeglit "nii tehakse".
Täna ma olen omas paigas, omal kohal, omas kodus. Aga kõige selle põhjal, mis on olnud ja selle põhjal mis tuleb, peaksid sa juba teadma ja edaspidigi kinnitust saama, et kujutlusvõime on piiriks. Kõik, mida sa suudad välja mõelda, on sealt edasi juba võimalik. Mina astusin paati juba siis, kui sina alles "tere" ütlesid.
Semper fi!

Thm

Lähteandmed on siis sellised.
Laminaatparkett on nõme, sest ta on lihtsalt nii kuramuse libe, et tema peal on võimalik püsti seista umbes sama edukalt kui lihvitud jääl.
Keraamilised plaadid on nõmedad, sest nad on nii pagana karedad, et nende peal kõndides jagub umbes kahest paarist sokkidest päevas, kui ringikakerdamisvajadus kriitililse pilguga üle vaadata ja istumisele senisest enam rõhku panna.
Järeldus. Küta, sa paganama tainapäine töll, enne hoolikamat tutvumist kõrgläikivate tõendusmaterjalidega ära pillu mingeid totraid nõmedussüüdistusi ja kõnni paljajalu, eks?
Lihtne nagu üks, kaks, kolm. Tänan!

on alles algus

Haa. Ja siis vahest ongi, et on. Nagu selgus, Eestis on. Kolm isegi. Esimene muidugi rikuti ära. Ta ületas oma uue pakendi veelgi rohkem kui vana. Või mõlemad koos.
Viimane oli suht otse ahjust. Aga mitte sellest paremast.
Ja siis keskmine. Mina lihtsalt lamasin liikumatult ja värisesin. Lihtsalt... uskumatu.

1727

"Tahad silma paista originaalse uusaastatervitusega? Saada sõnum UUS numbrile üks-kaks-kolm-neli-kaks-kaks-kolm-neli ja saad vastu täpselt sama kuramuse kräppi, mida saavad ka kõik teised tuhanded sinusarnased lambad, kes ei suuda oma pead taguotsast välja tõmmata. Pärast võite omavahel vahetada ja sõbrale ka näidata. Siis paistab, kellel on kõige pikem. Kirjavigade arvelt. Originaalne mis?"

vkwryhwk

Nagu ma ammu olen oodanud - poolakad on bloggeri ära ostnud. Selle postituse verifikatsioonisõna on vkwryhwk, mis ligikaudses tõlkes tähendab "külamees, kes tõuseb kell pool neli hommikul, et viia lehm kaheteist versta kaugusele luhale rohtu sööma"... mõnede eranditega.

Psst! Miks sa ei võiks tegeleda oma asjadega!?

on, nagu selgus, parool, mida tuleb kasutada siis, kui sa tahad, et kõik inimesed audikas järjest vait jääks ja pöörduks oma millise iganes parajastise tegevuse juurest üles, et kusagil taga eemal kõrgel servas istuvale sinule hämmeldunult otsa vaadata.
Ühtlasi muide ka väga tore mudel visualiseerimaks ringlainet (tasandile surutud keralainet?) mille front eemaldub vaatlejast kiirusega fii pöörduvat lammast sekundis.

Mõne aja eest jagasin ma, et olen kuulnud-näinud sellist asja. Aga nüüd tuleb küsida, et mis saab siis, kui kalendrisse keerata detsembrikuine pärastlõuna ja eelmiselt pildilt eemaldada enamik toona kasutuses olnud riietusest? Mina ei tea.