Kolmsada viis

Paganama ÕIS! Ajab mulle iba. Kaotas aine just siis ära, kui mina tahan teada, et mis ajaks ma ennast eksamile reganud olen. Jobu süsteem! Mulle ei meeldi kui asjad ei tööta. Ei toimi. Ma tahaks, et keegi nad ära parandaks. Pagan küll, ma tahaks neid ise parandada. Või vähemalt üritada. Ja hullemini tuksi keerata.
Inimestega on veel hullem. Asjad... kui asjad sinu ümber on katki, siis on nad lihtsalt nõmedalt kasutud. Vihastad nende peale ja selle pärast tuleb tahtmine sindreid, kas parandada, või lihtsalt minema visata. Kui inimesed su lähedal katki on, siis ... siis minema visata sa neid ei saa. Ja isegi kui saaksid, siis minema visata sa neid ei saa. Ja parandada ... ilmselt ka parima pingutusega ei oska. Või äkki ...? Aga lihtsalt proovida ei julge. Et šansid on, et läheb jälle nagu ikka. Ja siis sa istud. Tunned valu. Tunned end lämmatatuna. Ja ei tee mitte midagi head. Mitte kellelegi. Nagu ikka.