kolmapäev, veebruar 02, 2005

Küpsisekohuke*

Minu vastleitud kirg selle pehme ja mõnusa löga vastu viis mind täna tundidepikkusle meeleheitlikule ristikäigule kõikide Tapal esindatud jaemüügifirmade kauplustesse, mille käigus suutsin ma kogeda ja avastada kõike seda, mis järgneb, ja nii mõndagi veel, mis sellel põhjusel minust üles tähendamata jääb, et ta praegusel hetkel mulle veidi vähem mõistuse vastaline tundub.

Samas see, et ma ühestki kodulinna toidukast otsitut ei leidnud, pole ju üldse ebaloomulik, pigem oodatav. Või kui oodatav on vale alatooniga siis kardetav. Eeldatav.
Kohe tunnistan ma ülesse ka selle, et kohukesed ma lõpuks ikkagi sain. Pool seitse õhtul. Väike-Maarjast. Kes naljast aru ei saa, kiigaku korraks kaarti.

Aga oma püha ürituse käigus sõitsin ma siis lume peal vanurite vahel autoga slaalomit. Eit ja Taat Rohelisel tänaval moodustasid kena takistusraja. Vaevu märgatavalt küll, aga suisa liikuva. Tagaveoline auto oleks ühe neist märkidest ilmsesti maha ajanud.
Tattninad Metsa poe juures olid lihtsalt meelierutavaks hüppavaks kurviks sirgel tänaval. Ja hüppava all mõtlen ma just seda, mida te arvate - keskmine kolmest mausketärist otsustas saada äärmuslikuks vasakpoolseks umbes sekund enne seda, kui ma tagant poolt lähenedes nendest möödumiseni jõudsin. Õnneks olin ma auto vasaku külje vastu puid surunud. Üritanuks ma neist mööduda sõiduteele jäädes, oleks mind suht kindlalt ees oodanud kohtumine Inspektor Kukukesega.
Õnneks oli lihtsalt minu päev. Sellepärast ei põrganud ma Sääsel kokku ka lumel liugu laskva väikebussiga, mille juht oli kuni poole ristmikuni täiesti veendunud, et kohalikele on metsatuka tagant maanteele jõudes tee andmine täielikult vabatahtlik ja isegi mitte soovitatav.

Autost välja astudes on elu samavõrd huvitav. Õuna tänava autoäri õuel seisab näiteks soomuk lumehanges. Kelle oma see on? Ja mida ta seal teeb? Kas Eesti kaitseväel pole neid nagu kokku mingi kaheksa või midagi sellist? Ilmselt on see siis üle. Kas nad remondivad, müüvad või annavad ta varuosadeks? Minevõtakinni.
Samast üle tee sealt leidsin ma enda jaoks uudse läikiva sildi. Lääne-Viru Maakohtu Kriminaaljärelvalvetalitus. Alguses üllatas, et miks see kommunaali kontori külge kruvitud on, aga siis ma sain täitsa aru, et küllap ta ikka õige koht on. Eks firma poisid ole seal püsiklientuur.

Ja Kasekese pood! No nagu "sõltumatu" või nii. Ei ta ole RRLektuse Meie-pood ega Oleg Grossi Toiidukaubat. See on nagu päris kindlalt mingi pornolaenutuse kattevari. Või hullemat. Neil on suht sama palju vaba põrandat ühe riiuli kohta kui Kupi tänava Feenoksis. Või enam. Kujundus on kah sama.
Aga valida on seal, erinevalt veenoksist suisa kahe erineva leiva vahel ja nende piimatoodete külmikul on viis riiulit. Isegi piima vist oli kaks pakki ja mingi jogurt. Kohukestest me siinkohal ei räägi. Ei küpsisega ega moositäidiseta. Miks? No kui midagi pole, siis pole ju midagi.

Ja moblapoest sõitsin ma kah korda paar mööda. Ikka sama vana viisi...
_____________________
*Ma tahaksin enne asja kallale asumist võtta hetke ja protesteerida selle vastu kui aeglane see bugger.komm on!