neljapäev, veebruar 17, 2005

Kirjutada oskavad kõik - lugeda ei mõista keegi

Ja selle elav tõeastus olen mina. Siin, kohe ja praegu. Juba enne kui "praegu" algas.
Kas ma lugesin läbi tõlked mis ma Kaililt sain? Muidugi mitte. Enne genereerisin ikka uued. Lennukamad. Isiklikumad. Ja seetõttu ka sobimatumad. Aga ma ei hoolinud sellest. Seni kuni ma ikka ise neid kirja panna sain.
Miski muu ei ole tähtis. Ei vorm, ei sisu, ei eesmärk. Tähtis on vaid külvata oma tekstiseemet ja tallata võõral. Isegi kui oma on hallitanud. Mis on ka on täiesti teisejärguline. Sest ega ta idanema peagi, tähtis on vaid teda tuulde loopida. Keegi ju nii kui nii ei kae, et mis sest saab. Nagu sina ei vaadanud just oma jalge alla.
Keegi ei loe. Isegi ei ürita. Sest keegi eriti ei viitsi ega õigupoolest oskagi. Kõik aina kirjutavad ega ei põrka tagasi. Mõistavad nad või mitte.
Grupitöö.