esmaspäev, oktoober 23, 2006

See ei ole ju nii raske. On või?

Üks variant, et jah, on ikka küll. Mõnevõrra.
Alternatiiv samas, et asi on lihtlsalt tohmikus.
Niet on siis kolm tudengit, pihutäis vatti, teine pihutäis vatti, 70% piirutuse pisike pudel, kummivoolik (jah, imemiseks), kaks klaaskapillaari, kuus või enam skarrifikaatorit (pmst päris sõnaga on ta kohati piik ja kohati lantsett, ehk siis see ora, millega inimese sisse auk teha kui tuleb tahtmine verd kätte saada), valik reaktiive (need on sellised asisemad lahused), mikroskoop, kummikindad ja kolm tundi aega.
Me tegime mingi viis auku kolme inimese sisse, et saada kokku kindlalt alla ühe milliliitri (1x1x1 cm) verd kahe erineva toru sisse ja enne kui küsite, siis ei, me ei saanud sellega hakkama. Vapramad meist tegid endale ise augu (tohmimad meist muidugi tõukasid neid oma ebakompetentsi piire kompides sellele teele). Ettevõtlikumad keerasid ja väänasid ennast ja teisi sõlme ja tagasi. Aga ikka ei midagi kasutatavat. Peale naabrite preparaadi.
Niet jah, tohmiku päeva tippsaavutuseks jäi ilmselt see millisekundite pikkune õhulend koos pooletoobise taguotsale maandumisega.

1 Comments:

Blogger veider said...

kusjuures selle õhulennuga seoses...mul oli üks kursaõde ka selles rongis ja tema nimelt oli sel hetkel tualetis:P

kolmapäev, 25 oktoober, 2006  

Postita kommentaar

<< Home