Kõik, kõik on uus

No mitte päris kõik. Mingi kümmekond nägu on eelmisest hooajast säilinud kah. Meie koridoris. Ehk siis 30 toa pääle. Üksteistkond, kui ma ennast ka hulka loen.
Uued lapsed on nii toredad. Ja mitte ainult selle pärast, et valdavalt riigikeelt mitte kõnelev mittepõhirahvusest meeselanikkond on suures osas asendunud oma vastandiga kõikides parameetrites (seal hulgas sageli ka pikkus!). Isegi mina, kes ma nägusid väga halvasti sedastan, saan suht kaugelt aru, kes on uus ja kes mitte.
Keegi kustutab tulesid, keegi paneb WC ukse kinni, keegi etendab peldikus seltsidaami, kellelgi on jalas pehmed ja karvased, vett mitte pidava tallaga sussid (viimaseid kordi!). Ja keegi koputab uksele, et rõõmsal meelel minu varreta harja laenata.
Ah jaa. Ma lähen nüüd täna ligikaudu 11. korda oma helbepakiga tagasi kööki, kus töötab umbes 11% pliidiplaatidest. Need ei ole uued. Aga nende seisund, minu jaoks, samas, võrdlemisi on. Uudne.

(rvpwusn)
(tbmscjk)
(ujwmu)