Hambapesula

Vannitoajärjekord on üks kummaline asi. Ta saabub kuidagi veidras kokkusattumuses vannitoa enese tekkega. Vannitoa-eelsest perioodist meie majas (1954 - 2004) ei mäleta ma miskipärast ühtegi kohtumist auväärse sabaga. Aga kollase toa avamisest saati on ta mul pidevalt jalus.
Pidevalt. Nagu praegu. Ma olen seda hambaharja juba üle kahekümne minuti lutsinud ja mulle hakkab sellest õrnalt aitama. Vist seisab ees õue minek.